#inimesed

See on minu päevaraamat, kuhu tähendan üles olulisemad sündmused, põnevamad kohtumised, juhuslikult pealtkuulatud vestlused või asjad ja nähtused, mis mulle silma jäävad ja mida ma oluliseks pean.

Nende ülestähenduste tegevuspaigaks võib olla linnaliinibuss või rong, mõni Tartu või Nicaragua tänavakohvik, Selveri ostujärjekord, jooksurada, raba või seenemets, Viljandi Lossivaremed, Buenos Airese vanalinn, vinüülplaadipood, raamatuesitlus või mis iganes paik, kuhu parasjagu satun.

Sissekanded ilmuvad siia siis, kui mul midagi tegelikult öelda on. Mõnikord mitmel päeval järjest, teinekord ülepäeviti või kord nädalas.

märts 26, 2023

Lilled Algernonile.

Ei juhtu just tihti, et näed või koged midagi, mis […]
september 1, 2021

Milline ta siis oli – see 2021. aasta Tartu suvi?

On aeg, mil suvest on alles vaid riismed, aga lumi […]
august 1, 2021

Südamele tuleb alati jätta tantsuruumi

Seekordne suvi hakkab vaikselt käest libisema. Lõpusirgele jõudnud nädala viimane […]
juuli 22, 2021

Mõnikord pakub elu puukausist kuldõunu

Vahel tuleb lasta elul end lihtsalt kanda ja vaadata, kuhu […]
juuli 2, 2021

Meenutades Valter Johansoni – Tartu 12. Keskkooli legendaarset direktorit

Olen Tartu 12. Keskkooli viimane vilistlane. Lõpetasin keskkooli 1995. aastal. […]
juuni 25, 2021

Viljandi – loomiseks loodud linn

On maikuu viimane pühapäev ja esimene kord pärast (kultuuri)karantiini kui […]
märts 15, 2021

Lapsepõlve lõpp

Mu silme ees avanes üks mälestus, mis oli kuhugi olnud […]
november 6, 2020

Satun aeg-ajalt sõitma liinibussiga. See on kui veidrate vestluskatkete varaait.

Kord juhtusin pealt kuulma nii kümne-üheteistkümneste poisinagade sõnasõda. Esiti suurustas […]