Olen Tartu 12. Keskkooli viimane vilistlane. Lõpetasin keskkooli 1995. aastal. Peale mind tuli Kommertsgümnaasium. Siis kadus seegi ja alles jäi Hansa kool. Ent maja on ikka sama armas, nagu neil aastatel, mil Valter Johanson mind ja teisi õpilasi ning kolleege hommikuti kooli trepil tervitas. Muide, ta tegi seda igal hommikul, mil ta majas oli. Jah, ta oli vana kooli mees. Džentelmen seltsimeeste ajastul, mis on juba omaette saavutus.
Millisena siis mäletan legendaarset koolidirektorit mina – üks tema sadadest ja sadadest lastest? See seitsmene koolipoiss, kes nelgid näpus kooliteed alustas ja 13-aastane murdeeas mürsik, kui koolijuhti Raadi kalmistul viimsele teele saatis. Kui palju mälestusi selle kuue aasta sisse mahub?
Kinnisilmi mälupiltides sobrades korjan sealt välja kooliajast säilinud hetked. Sealt vaatab mulle vastu pikk ja kiitsakas, alati soliidse, hoolitsetud välimuse ja prillidega mees. Kas ta ka sõna otseses mõttes pikka kasvu oli? Minul on seda raske hinnata. Lapsepõlves näivad ju asjad ja inimesed ning vahemaad oluliselt suuremate, pikemate ja kaugematena kui nad tegelikult on.
Ruum ei olnud Valter Johansonist kunagi täis, aga alati kiirgas tema olekust autoriteeti. Samas jagus teda igasse soppi, koridorinurka, klassiruumi ja kabinetti. Ta oli mees, keda õpilased ei kartnud, kuid austasid igas mõttes kui direktorit. Aupakliku suhtumise teenis ta välja soojusega, mis oli ometi teatud reeglitega raamitud. Kuid see soojus polnud kuidagi kalkuleeritud, vaid siiras. Ka mu ema – kes töötas samas koolis aastaid muusikaklassi õpetajana – sõnul, oli Johanson väga siiras inimene.
Njah, tuleb tunnistada, et möödunud aeg on mälestustekillud sulatanud üheks tervikuks. Ka tema hääle on aastad mu mälust paraku kustutanud. Arvan, et isegi toona ei oleks ma ilma ülikonna ja prillideta Valter Johansoni tänaval ära tundud. Kaasteelisedki räägivad, et ta oli alati esimene, kes majja saabus ja viimane kes läks. Kui suur võimalus mul üldse oli, kohata puhkehektel meest, kes elab ja hingab oma lemmiklapse – kooli nimel. Räägiti ju linnaski kaheteistkümnendast kui Johansoni koolist. See muidugi ei tähenda, et ta oma lapsi oleks vähem armastanud.
Ootamatult kerkib esile üks veidi teistsugune mälupilt. Olin siis ehk kümnene. Koolimaja esimese (või oli see teise?) korruse koridori oli moodustatud laudadest ring. Igal laua taga istus üks õpilane, kelle ees oli malelaud. Ringi sees oli Valter Johanson. Ta jalutas lauast lauda ja mängis üksi kõikide õpilaste vastu malet. Võib-olla mäletan ma valesti, aga minu teada selles simultaanis teda keegi võita ei suutnud. Muide, Valter Johanson oli kirglik kabetaja ja kirikabes suisa meeskondlik NSV Liidu meister. Palju palju aastaid hiljem olen aru saanud, et oma kooli asutamine ja selle juhtimine neil keerulistel ja rasketel aegadel oli sisult sama – katkematu malelahing ihuüksi kümnete vastastega.
Oma viimase mängu mängis Valter Johanson 90ndal aastal ja seda ta kahjuks enam ei võitnud. Tol sügisel algas Tartu 12. Keskkooli uus õppeaasta teisiti. Tema harjumuspärane koht kooli trepil jäi tühjaks. Hommikutervitusest oli saanud hüvastijätt. Olin üks väljavalitu koolipere seast, kes talle Raadi kalmistul viimast korda lehvitas. Mul on meeles, et see oli üks soe, päikeseline päev ja meie ümber puhusid muutuste tuuled.
Kirjutasin hiljuti ühed read ja märkasin, et need sobiksid selle lühikese meenutuse lõppu.
on huultel tervitus
ja silmis jumalagajätt
ka ühte lehvitusse
mahub rõõm kui nutt
elus ikka läbisegi
on võlts ja pesuehtne
kõik näib kord keeruline
siis jällegi nii lihtne
sul ühel palgel pisarad
ja teisel särav naer
nii oma päevi visandad
ja mööda läheb aeg
ta märkamatult kaob
vaid näole jälgi jättes
ent mis toonil süda taob
on sinu enda kätes
Vaatamata keerulistele aegadele ja lõpututele lahingutele lõi Valter Johansoni süda alati oma kooli ja selle laste eest ning nende nimel, tehes seda kõige kaunimas helistikus. Aitäh Teile, lugupeetud direktor!
See artikkel on kirjutatud Tartu 12. Keskkooli ehk tänase Hansa kooli juhtkonna palvel ja ta on ilmunud Hansa kooli kodulehel https://www.hansa.tartu.ee/koolist/valter-juhanson.html
