Rakvere teatrimaja tekitab minus alati sooja tunde. Mõnes hoones lihtsalt on see miski, mis muudab tta erilisemaks kui teise samalaadse. Loomulikult on oma osa asukohal, arhitektuuril ja interjööril, aga hinge annavad majale ikkagi inimesed. Nii püsiasukad kui publik, aga ka külalised,kes nähtamatuna lava taga ja kõigi ees laval.
Sel korral oli külalisena nähtaval kohal Elina Reinold. Oeh…kui hea valik ja milline rollisooritus! Tõesti võimekas näitlejanna. Mängulusti lendas sädemetena saali kõige kaugematesse nurkadesse. Iga ta liigutus oli õigel kohal. Isegi need pea märkamatud nihelemised ja tasaselt kuuldavale toodud korsatused stseenis, kus ta pea laual magas, olid nii mõjusad ja püüdsid jäägitult mu tähelepanu. Võib julgelt väita, et Elina Reinoldi parim aeg lavalaudadel on alles algamas.
Kolme naise arengulugu tervikuna jäi lavastuslikus mõttes minu maitse jaoks liiga hakituks ja mõjus kuidagi eklektiliselt. Muusika ja videote kasutamise vastu ei ole mul midagi, ent 80ndatele ja 90ndatele omane stiil väärikas teatrimajas mõjus kuidagi võõristavalt. Ma pole kindlasti konservatiiv, aga kui midagi saab liiga palju, siis hakkab see segama.
Di ja Viv ja Rose on lihtne vaatamine vähenõudlikule inimesele. On naeru ja pisaraid. Hetki, mis mõjusamad ja neid, mis mitte. Neid viimaseid eriti teises vaatuses, ent ühe olulise erandiga. Ülle Lichtfeldti esituses kõlanud monoloog, mis puudutas, läks korda ja tuli minu ja kaaslannaga veel kodusesse Tartussegi kaasa. Ja veel. Mulle meeldis Pille-Riin Purje mõttemäng, et mis oleks kui kõik kolm kihvti naist – Mälberg, Lichtfeldt ja Reinold mängiks neid rolle kordamööda.
Läbilõige kolme naisterahva arengust, kus aastaid mõõdetakse minutites. See ei ole kunagi lihtne ülesanne. Lavastada ja möödunud aastakümneid kõigi silme ees paari tunni jooksul mängida. Ka elu pole lihtne ja möödunule tagasi vaadates näivad pikad aastad kui mõni silmapilt. Ent muutused me ümber, näol ja sees on nende olnud aastate jooksul ometi nii kaalukad.
Ent üks on kindel, et juba mõõdetud kuude jooksul külastan ma seda armsat teatrimaja kindlasti uuesti.
