Lauri Räpp

See on minu päevaraamat, kuhu tähendan üles olulisemad sündmused, põnevamad kohtumised, juhuslikult pealtkuulatud vestlused või asjad ja nähtused, mis mulle silma jäävad ja mida ma oluliseks pean.

Nende ülestähenduste tegevuspaigaks võib olla linnaliinibuss või rong, mõni Tartu või Nicaragua tänavakohvik, Selveri ostujärjekord, jooksurada, raba või seenemets, Viljandi Lossivaremed, Buenos Airese vanalinn, vinüülplaadipood, raamatuesitlus või mis iganes paik, kuhu parasjagu satun.

Sissekanded ilmuvad siia siis, kui mul midagi tegelikult öelda on. Mõnikord mitmel päeval järjest, teinekord ülepäeviti või kord nädalas.

oktoober 15, 2023

Koolikiusamisest

Siin ma nüüd siis olen, täielikus teadmatuses, mis mind ees […]
juuni 21, 2023

Leivi – eksinud leevikese luigelaul

Mis see on, mis ajab naerma seal, kus justkui ei […]
märts 26, 2023

Lilled Algernonile.

Ei juhtu just tihti, et näed või koged midagi, mis […]
detsember 28, 2022

Ajurünnak Rakveres

Rakvere teatri väike maja ja saal on nähtus omaette. Nagu […]
september 30, 2022

Di ja Viv ja Rose ja see mõnus Rakvere teatrimaja

Rakvere teatrimaja tekitab minus alati sooja tunde. Mõnes hoones lihtsalt on see miski, mis muudab […]
juuli 14, 2022

Hommikuvalgusest

Valusatel teemadel rääkimine pole kunagi lihtne. Veel keerulisem on seda […]
mai 24, 2022

Sihtisid pole sel sillal

Hetkel, mil arvad, et oled igasugu asju näinud, tuleb lavakunstikooli […]
september 1, 2021

Milline ta siis oli – see 2021. aasta Tartu suvi?

On aeg, mil suvest on alles vaid riismed, aga lumi […]
august 1, 2021

Südamele tuleb alati jätta tantsuruumi

Seekordne suvi hakkab vaikselt käest libisema. Lõpusirgele jõudnud nädala viimane […]